Muinsuskaitse all olevat hoonet on eelkõige tore kaugemalt vaadata, vähemalt niikaua, kuni pole restaureeritud. Aga kui on koheselt nii heas seisukorras, et piisab ainult värskema ilme andmisest, siis võiks Loojat kingituse eest tänada. Eks kõik on ju suhteline.
Muinsuskaitse all olevatel hoonetel puudub tavaliselt dokumentatsioon, ei leidu projekte, heal korral mõni foto varasemast ajast ja katastriplaan hoone asukohaga. Seega tuleb alustada hoone ülesmõõdistamisest. Kogu ehitis cm täpsusega, lisaks väärtuslike detailide joonised, fotod, eskiisid. Hoone erinevad lõiked, vaated, põhiplaanid, seinte, lagede, vundamentide ja uste/akende kirjeldused.
Lühiülevaade hoone ajaloost, omaniku plaanid, tähelepanekud objektil, kitsenduste registri väljavõte. Ja seda kõike saate te teha, kui olete hoone omanik.
Sealt edasi on võimalik lasta koostada Muinsuskaitse eritingimused. Dokument, milles kajastuvad omaniku soovil kavandatavad võimalikud muudatused . Ja loomulikult kõik see, mida tuleb algsel kujul säilitada. Sinna alla käivad vaated hoonest, hoone kubatuur, välisilme, olulised detailid, miljööväärtuslik keskkond ja veel palju palju muud. Ja mida tuleb renoveerida/restaureerida, mil moel ja mis mahus. Hinnangud kavandatavatele muudatustele. Eritingimused kehtivad 5 aastat, need kinnitab Muinsuskaitseamet ja nende põhjal saab tellida restaureerimis-ehitusprojekti. Loomulikult koostavad ja kooskõlastavad kõiki neid pabereid vastavate tegevuslubadega spetsialistid.
Seega ei saa Te mingeid visioone endale luua, kui vaatate hoonet, mis Teile ei kuulu. Eritingimused koostatakse ainult omanikule. Võite küll Muinsukaitseameti regionaalse vaneminspektoriga konsulteerida võimalike muudatuste kohta, kuid see on siiski mitteformaalne arutelu, mis eritingimuste kehtestamisel ei loe. Ja kuna objektid on suuremal määral inventariseerimata, siis puuduvad ka konkreetsed eritingimused konkreetsele hoonele.
Samas, kui hoonet restaureeritakse mingit kindlat kasutust silmas pidades, võib saada küllaltki palju vajalikke eritingimusi.
Järgmisena tuleb tellida Ehitus-Restaureerimisprojekt, mille viseerib Muinsuskaitseamet. Siin on kõik juba detailideni paigas ja selle dokumendiga tuleb teha eelnevalt palju tööd, et midagi ei jääks selgusetuks ehituse käigus. Üllatusi tuleb ette niikuinii ja need tuleb ka lahendada tööde käigus.
Leiate ehitajad, eritööde teostajad, võtate ehituse alustamise loa nii Kohalikust Omavalitsusest kui Muinsuskaitseametist. Ametist ennem kui Omavalitsusest.
Objekti peavad regulaarselt väisama Omaniku järelvalve, Projekti järelvalve ja Muinsuskaitse inspektor. Ehitusspetsialistid loomulikult pidevalt. Ehitajad igapäevaselt.
Ja kui objekt on valmis, tuleb esitada kõik vajalikud aruanded, hoone üle anda ja saada kasutusluba. Nii Omavalitsuselt kui Päästeametilt. Ja Muinsuskaitseametilt. Ehitus-Restaureerimisprojekti koostanud arhitekt koostab peale kasutusloa saamist kokkuvõtva Ehitus-Restaureerimistööde Muinsuskaitselise aruande, mille Muinsuskaitseamet viseerib.
Ja nüüd olete ära teeninud väljateenitud hingetõmbeaja. Haljastuse, eriti kõrg-, ja kaminanurga ning puukuuri rajamise plaani peate igaks juhuks Muinsuskaitseametiga kooskõlastama.
Peale seda saab tõesti rahus olla...kui just aeda/piiret rajada ei kavatse.